mula?

ma ei oskagi nüüd kommenteerida fakti, miks ma seda mula ja teksti siia kirjutan. kunagi sai seda tehtud, ühes teises kohas, teisel ajal, hoopis inglise keeles ja andmaks teada oma väljaspool eestiti viibivatele sõpradele, millega ma igapäevaselt hakkama saan ja mida muidu tunnen. nendest inimestest on alles jäänud üks. ja vahepeal hakkasin uuesti eesti keeles lugema, sest teine parim sõber saab ka eesti keelest ja veel paremini (vist?) aru.
igal juhul ei mõtle ma praegu konkreetset põhjust välja, miks ma siia kirjutan. kas see on minu enda väljendamise ja tühjendamise koht, või kuskil sisimas on olemas see lootuse säde, et ka keegi võõras seda leob ja vaikselt toa nurgas itsitam või nutab (et noh kui loll mõni inimene ikka on). aga ma ei teagi. igal juhul ma jätkan seda asja ja üritan ka vahel veidi tõsisemaid mõtteid kirja panna ja kui ka midagi olulist märkan igapäeva elus.
nii nagu see naljakas juhtum usast, kus ühe tüübi tüdruksõber ühel päeval otsustas, et tema enam vetsust välja ei tule ja lubas seda teha iga päev järgmisel päeval. ja nii juba 2 aastat. ja nüüd siis viskas poisil kopsu üle südame ja ta helistas politseisse, kus teda vist esimese hooga välja naerdi. imelik jah, eriti kui veel tsikki kangiga poti küljest lahti tõmmati. kas 2aastat järjest istumist kuidagi inimese füüsilisele ei mõju? paneb mind esimese asjana mõtlema aga siiski asjaolu, et kuidas saab sellist asja üldse juhtuda. kuigi ameerikas võib kõike juhtuda. siiski, inimesi on ikka päris igasuguseid ja vahel ikka imestad, et kuidas nii saab maailm toimida. aga saab ja toimib.