minu puhkus algab nüüd.
homme olen juba teel brüsseli poole. couldn't be happier. yey!!!

ma ei ole eriti põhimõtetega inimene. noh mingid elementaarsed ikka, aga mitte selline range ja järeleandmatu. antud juhul oli asi põhimõtteline.
sain mina ülekande sõbralt, kuid tegelikult minuti pärast see tühistati, sest teller oli pannud vale valuuta (loe: teller tegi vea). usd asemel oli pandud hoopis eesti kroonid. mingist ajast oli tehtud pangaga selline mugav leping, mis saatis sms kui laekus raha. mina sain kohe sõnumi selle kohta muidugi, sest see ületas teatud limiidi. kui oli palgapäev, siis oli ju hea teada, millal ja kui palju üle kanti. see oli veel hansapangas töötamise aeg.
kust probleem? minult takseeriti 3.- teenustasu selle eest, et minu kontole laekus raha. kõik on ju õige. kuni sellemaani, et ma tegelikult ei saanud seda summat eesti kroonides. ja see on juba vastavalt lepingus kirjas (kes mulle ikka valuutat väga üle kannab ja veel nii et ma ise ei teaks). ühesõnaga pank antud hetkel võttis alusetult. mitte et mul oleks kahju 3st kroonist, vaid nagu juba ma mainisin, asi on põhimõtteline. miks ma peaksin toetama panga kasumit selle eest, et ma tegelikult pole ju teenust saanud? ja veel eriti panga oma töötaja vea tõttu.
nii ma siis läksin muuseas kontoris läbi ja küsisin, miks nii tehakse. see summa lubati muidugi tagasi maksta ja vabandati ette ja taha ning ma tegelikult saan väga hästi aru, et antud juhul on tehniline küsimus, et sõnumi saatmine registreeritakse kohe kui vaja, aga see tehnika teist korda enam üle ei kontrolli, kas see summa 10 minutit hiljem ka arve peale jäi. vb seda ei ole võimalik sinna programmi sisse kirjutada. tehnikainimene minus ütleks - how hard can it be?
teisest otsast ma kujutan ette milliseid nägusid see teller võis teha pärast tagaruumis rääkides kuidas üks loll tuli oma 3 krooni tagasi küsima. ma tean, sest me ise suhtusime sellesse samamoodi (loe: siis kui mina veel pangas töötasin). vahel oli ikka väga koomilisi situatsioone ja mõistmatu, miks inimesed nii käituvad. aga ma ei luksu veel praegu (rõhutan veel), ja lähen sama telleri juurde veel tagasi kui vaja.

kahe päeva pärast näen kallimat.
kahe päeva pärast olen teises ajas, teises linnas.
veidi vähem kui kaks päeva on jäänud.

counting 64 days.

lumevangis

nüüd siis saabus lõpuks talv. noh nii 3ks päevaks. sest siis lubas kõik ära sulada.
eile ei tundunud asi nii hull olevat kui esmapilgul aknast paistis. minu auto oli praktiliselt lumevaba, õhtul venna juures saunas käies selgus siiski, et tagumine ots oli nii 10cm lumekihi all. aga kuna tuled kumasid läbi, siis ma ei vaevunud puhastama kuna sõidu ajal oleks see nagunii maha pudenenud kõik.
seega enne kui venna juurde läksin, ei tundunud midagi hullu olevat. kuid ringisõites näis asi mõnes kohas ikka päris jama. sahad polnud vist mõnest kohast kordagi üle käinud, tee oli suht konarlik jääst ja lumest segunenuna. ning siis see juhtus. ühel väiksemal teel kus autod vastu tulid ja paremal pool teed olid suured vallid ja autod. hoog vähenes, kuskile polnud minna ja nii ma sinna paksu lume sisse kinni jäin, kõhuli. üritasin end välja vingerdada, aga kuna lumi oli ikka parajalt paks ja lume alt tuli ratastele vastu jäätunud tee, siis oli see lootusetu. minu üllatuseks ja õnneks tulid samast kõrvalolevast kortermajast välja kaks noort poiss ja otse mulle appi. tundus nagu nad oleksidki akna peal passinud ja kõik aidanud, kes vähegi minutaolised olid. kahjuks me kolmekesi autot välja ei saanud, sest poistel labidat polnud ja jõudu jäi meil väheks. õnneks otsustas üks heatahtlik poeskäia oma söögikoti hange visata ja käe külge panna ning nii mu kallis muffikene vangist välja pääses. olin ülimalt tänulik neile abi eest. nemad aga ruttasid edasi järgmist meest minu taga aitama.
tagasitulek oli sujuvam kuigi vahepeal teid puhtamaks polnud tehtud. vähemalt nii tundus küll.
sellepärast otsustasin ka täna raudselt ilma autota tööle minna. ja kontori hoovi nähes ma kiitsin end selle teo eest - siin polnud keegi mingit lund ära lükanud peale jalutamiseruumi. imelik ses suhtes, et hooldajatele makstakse selle eest ja kasu sellest pole. vb päeva peale seda tehakse. ja kontori rõdu oli ka täitsa kohe meeter lund täis kaevunud. mõnus :)
natukene tekitas hirmu mõte, et kolmapäeval lähen brüsselisse ja kui praegu peaks riia poole sõitma hakkama, siis oleks see väga vaevaline. nii et loodetavasti tehakse kõik suuremad teed homsekskorda ja mul ei pea tekkima muret millist teed pidi sõita. asja irooniline pool on ju see, et neljapäeval lubas soojakraade ja siis on vastupidiselt märg igalpool. ega tänagi kummikutest kahju poleks olnud, sest lumesmüttamine oli paras tsirkus.

You thought you might be a ghost,
You didn't get to heaven but you made it close

"Ansip: riigikogulased võivad palga suure alanemise korral töölt lahkuda"

ma pidin peaaegu püksi pissima kui ma päevalehe artiklit lugesin. juba selle pealkirja nägemine tekitas minus sellist imestust. aga parim lõik artiklist on see:
"Peaministri sõnul võib mingis ulatuses palga vähendamine tähendada ka seda, et teatud riigikogu liikmed ei suuda enam sellest vähendatud palgast oma peret üleval pidada ning on sunnitud riigikogust lahkuma." et kui riigikogulane saab 4 eesti keskmist palka ja peab selle eest veel peret ka üleval pidama, siis oioi, talle ei jää endale üldse taskuraha et lastele vahel kommi osta või endale mõni uus kampsun lubada palgapäeval. mida peavad tegema igapäevaselt need inimesed, kes saavad pere peale kokku heal juhul 10000.- kuus ja millest peab toitma 2-3 last ja vanemad. jääb mulje nagu riigikogulased oleksid vaesed nagu kirikurotid ja see raha mis nad seal toompeal saavad on neile lihtsalt selle eest, et nad seisavad oma kaasmaalaste heaolu ja huvide eest väljas??
ja siis on väga tore lõik veel see, et põhimõtteliselt väheneb riigikogulaste palk selle külmutamisega 10% võrra tänu inflatsioonile. yeah right. nagu see fakt puudutaks ainult riigikogulasi. terve eesti riigi elanikkonna palk väheneb ja see pole mingi argument tõestamaks, et midagi on ette võetud nende palkade vähendamisega. ja antud juhul võidavad nemad näiteks rohkemgi kui tavainimene, sest leib ja piim kallineb kõigi jaoks võrdselt, aga 40000.- ja 10000.- on väga erinevad palgad. see ei ole võrreldav näiteks palkade võrdse maksustamisega kus vähemapalgalised maksavad vähem makse ja seeläbi võidavad.

ei teagi, kas nutta või naerda. artikkel ise on siin: http://www.epl.ee/artikkel/449224

nüüd minu kannatus katkes. enam ei loe mina seda postimehe online väljaannet. no ikka eriti nõme kui mingisugune reklaam jookseb üle ekraani selliselt, et katab ära osaliselt artikli. krt närvidele käib selline asi. ja pealegi on postimees nii kollaseks läinud, et isegi kroonika tundub olevat asjalikum. a la uudis - elmar liitma lahkus peolt brünetiga. no kurat, so what. las delfi või mingi rate kirjutab selliseid uudiseid.

kahju, kui inimesed valmistavad pettumusi. just veel selliseid, mis muudavad oluliselt sinu igapäeva elu. inimene, kes on sulle tundunud hea ja südamlik, on tegelikult hoopis teine. usk muutustesse on niivõrd suur, et sa pigistad silma kinni. või on ka vanadel inimestel võimalik olla armunud pikka aega. keegi on väitnud, et armumine kestab 1.5 kuni 2 aastat. kas ka vanadel inimestel?
tegelikult ei saagi kedagi otseselt ju süüdistada, sest sa ise oled võtnud omaks selle inimese, lasknud ta endale lähedale ja uskunud seda, mida tahad. inimene on pealiskaudne. ja kui sa oled otsimas endale kaaslast, kes oleks toeks, kellega saaks minna reede õhtul tantsima ja teeks vananemise rõõmsamaks, üksikud õhtud seltsimaks, siis oled otsimas ja otsimas ja ei pruugigi leida seda rahu. noortel on muretu, elu veel ees, esimene armumine ei pruugi tähendada veel eluarmastust. aga mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta kardab üksinda olla. olgem ausad, keegi meist ei taha üksinda surra. ja eriti veel kui lapsed on kodust ära läinud, igaüks oma teed.

pühapäeva õhtune peale sauna chill ja oma kallimale mõtlemise muusika soovitus -> Omar Sosa - Mulatos. kuubalt pärit ladina rütmid jazzi helistikus mõjuvad vägagi südamlikult, soojalt.

lennuk brüsselisse väljub 10 päeva pärast.

kuna eile sai tehtud vihast korvpalli trenni (loe: sain vastu lõugu ja viskasin enamus punkte pärast seda suu verd täis) ja lihased olid pärast valusad/väsinud, siis mõtlesin ,et lõõgastuks täna väikese värskes õhus viibimisega ehk siis väike matk loodusesse.
kuna ma jäin suhteliselt hilja peale minekuga, siis otsustasin minna tartu lähedale. sobivaks kohaks oli ilmatsalu linnurada, kus pidi palju linde kuulda/näha olema aastaringselt.
mõeldud-tehtud. sain umbes 2 tundi olla ja mõningaid pilte teha k.a paljud linnud, mida kuulsin ja nägin enne kui pimedaks hakkas minema. pilte saab näha siin:
kõige hämmastavam oli see, kuidas haned läksid päris hulluks ja tegid metsikut kisa kalatiikidest toitu otsides või mida iganes tehes. ja seda just siis kui hämaraks oli läinud. enne seda tähele ei pannudki kui ühel hetkel läks selline kisa lahti, mis ei vaibunud. imestasin, et kuidas inimesed lähedal asuvates majades elada saavad. ja neid maju oli mitmeid seal lähedal tegelikult.

of all the things i found in life no moment is better than this
of all the things i 'd ever known nothing prepared me for your kiss
if we fly, if we fly, if we fly into the sun
of all the things i needed baby you were my cherished one

little bird told me that you can't find your way home
little bird showed me that you can run away from love

darkness falls upon the city like the ocean falls upon the sand
waves of sorrow leave me breathless can you love this broken man
if i try, if i try, if i try to love again.
i wake up every morning unsure where i stand

hold me, hold me, hold me angel

openwide my feelings you tear me down until i brake
show me what the real is commend to see my face
if i cry, if i cry, if i cry when you'll be gone
help me broad my sadness tell me i'm the only one

little bird told me that you can find your way home
little bird showed me that you can't run away from love

isadepäev

ma ei ole seda päeva väga eriti pühaks pidanud. omadel põhjustel.
usun, et tulevikus on potentsiaali sellel päeval omandada hoopis teine tähendus. ehk siis see õige, mis tema eesmärk on. kuid osaliselt on see tunne juba praegu - väärtustada perekonda.
nii et hoidke kõik oma lähedasi inimesi, perekonda. väärtustage neid kalleid inimesi, kes on teid pidanud pikemat aega välja kannatama ning on kasvatanud teid selliseks nagu te täna olete. olge tänulikud selle kõige eest. mina tänan oma isa.

täna on emotsioonide päev. tahan tunda Maria lähedust. counting 79 days (stop off in 17 days)

täna õhtune muusikaretsept - Jordin Sparks / Just for the record

autoomanike rubriik:

talv on saabunud. nüüdsest on hommikuti auto klaasid jäätunud ja autos külm kui laudas. kuidas aga hommikul kiirelt jäätunud autoklaase puhtaks saada?

avastasin enda jaoks üllatusega (kusjuures juba eelmise talve lõpupäevil juhuslikult sõrme nipsutades) sooja vee. etskae imet, eksole!! võtad toast sooja (soovitavalt kuuma) vee kaasa välja minnes, ntx väikese coca pudeliga, valad seda ilusti ühtlaselt esiklaasi (või teiste) peale ja voila'! klaas on puhas jääst.
oleneb nüüd muidugi jäätumise astmest ja klaasi suurusest - mõni mersu vend peab 2L pudeliga vett kaasa kühveldama, et oma klaase puhtaks saada.
ükskord kevadel oli vesi aga nii kuum (otse veekeetjast), et sulatas plastmasspudeli kõveraks, rääkimata siis raskustest selle tühjendamisega paljaste kätega.

seega bye-bye igasugused kraabitsad ja pangakaardid, welcome naturaalne vesi.

kusjuures, siit äriidee - suurte kortermajade ja magalate juures külmal talvehommikul suure paakautoga ringi sõita ja 10 krooni eest kõik klaasid jäävabaks sooja veega!!! palun 50% profitaablusest kanda arvele 46005846600740650 (Cayman Banks).

müstika täna ja homme

- ma pole iialgi kirjutanud ühele inimesele rohkem kui 15 kirja päevas (see on vastastikune kusjuures). vaevalt et see number suurem kui 2 või 3 üldse on olnud. have you ever heard about msn messenger??

- ma pole iialgi odavamalt kui 15 euro eest lennanud (üks suund eraldi). beat this!

- ma pole iialgi varem kohanud sellist tütarlast, kes mind igapäev suudaks millegagi üllatada. see 1 päev muutis selle müüdi. now i'm a very lucky guy.

- ma pole iialgi olnud nii õnnelik. speechless.

venemaa tragikomöödia jätk ehk kui McCain oleks mustanahaline

lugedes ajalehest artikleid Venemaa kohta, eriti viimasel ajal pärast Gruusia konflikti, ei teagi kas peaks naerma või nutma. vahel tundub ikka hale naljakas, kuidas venelased süüdistavad kõiges ja igalpool kõiki teisi aga mitte kunagi end. nii nagu tänagi.
lugesin postimehest (kuigi ma tean et see on suhteliselt kollaseks võõbatud ja eelistan tegelikult päevalehte) artiklit, kus venemaa süüdistab usa-d ülemaailmses finantskriisis ja grussia sõjas. noh, teatud mõttes on neil isegi õigus. sest kriis sai osaliselt alguse usa kinnisvara ja kodulaenude kokkukukkumisest. kuna maailma majandus on siiski usast sõltuvuses ja antud juhul oli paratamatu see, et keegi teine sellest osa ei saaks. doominoefekt on läbi tuntav ja eriti veel majanduses. kuid antud hetkel on need sõnad kõik puhas propaganda. nii nagu savisaar kritiseerib ansipit selles, et eesti majandus on miinuses ja kõik on sealsamuses tänu ansipile. vb tõesti ei ole ansip õigeid otsuseid vastu võtnud, kuid praegu on seda veel ehk vara öelda (mõned asjad lihtsalt võtavad kauem aega et mõjuda). point on aga selles, et kõige halva põhjal tehakse teisi maha ja kiidetakse seeläbi ennast. ja see on nii odav ning läbinähtav osaliselt. vaevalt, et savisaar midagi paremini oleks teinud kui ta oleks praegu postil - majanduskriis oli tingitud paljudest asjadest. ja usa kinnisvara krahh juhtus olema lihtsalt esimene teiste hulgas. pealegi majandus käibki üles-alla kogu aeg. ja see kõik oli tegelikult läbi nähtav. lihtsalt, kes oskas seda ette näha, sel oli õnne. minul kahjuks mitte.

üks new yorki reklaamiagentuur oli teinud enne usa presidendi valimisi reklaamikampaania rassismi teemal. ehk siis nad olid muutnud kahe presidendi kandidaadi nahavärvi vastupidiseks - obama valgeks ja mccaini mustaks. sellega taheti anda mõista kõigile valijatele, et tähtis pole mitte nahavärv ega rass vaid ikkagi inimeste ideoloogilised väljavaated ja isiksus. ei tea, kas sellest konkreetsest kampaaniast oli tegelikult ka kasu (iseasi kui laiaulatuslik see oli), kuid valimisaktiivsus usa valimistel oli läbi aegade suurimaid. paljud, kes väga poliitikast ei huvitu olid sel korral nagu puuga vastu pähe saanud ning vaatasid huviga kõiki teledebatte kahe kandidaadi vahel. kogu maailm rääkis sellest ja isegi keenialased pidasid maha korraliku ohverdustseremoonia (seda küll pärast obama võidu teadasaamist). teatud mõttes on tunne nagu oleks valitud uus maailma president. ega seegi vist varsti võimatu ole. kuid sellisel juhul peaks kartma hiinlasi.

yey for obama!!

http://halbot.haluze.sk/images/2008-11/4563_non-alcoholic_vodka.jpg

sellist viina on küll raske tõepähe võtta.

vahel mõne kliendiga lihtsalt kisub asi kiiva. nagu näiteks täna. inimesed ikka ei õpi oma vigades (antud juhul vist peaks see minu kohta käima), kuigi ma pole sellist viga varem teinud. noh, hea küll, probleemide jada ei saanud mitte alguse minust vaid ikkagi kliendi hoolimatusest ja ebapädevusest.
kui klient annab viimase sõna, et nüüd on korras, laseme asja ilusti ära trükkida ja mitte väikses koguses ja odavalt, siis on vastutus automaatselt tema õlgadel. ja nüüd tuleb tema rääkima, et brozüüris on mõned major vead sees - kuidas käitute?. just nimelt, mida meie selleks ette võtame. noh, kõlas natukene abipaluvalt, kuid väikese alatooniga nagu meie oleksime selle vea teinud (loe: selles süüdi). viga tuli tõesti kujundaja eksitusest, kuid klient andis sellele ju omapoolse nõusoleku. järelikult ei näinud ka tema viga ja on ise süüdi.
nüüd aga teisel korral tekkis segadus viimaste paranduste koha pealt, kuna neid tuli iga päev pärast kinnitust ja korduvat trüki edasi lükkamist järjest uuesti ja uuesti päevavalgele. ja nii see segadus järelikult tekkiski, et mis fail nüüd läheb trükki. tunnistan antud juhul oma viga. aga nõme on see, et hakkab norima - "millised on teie tehnilised võimalused viga parandada, kuidas käitute antud olukorras." nagu me võluväel saaksime muuta paari vigast numbrit nipsu tehes. vot tak ja viga parandatud. no kurat võtaks, võtab ikka vanduma kui inimesed natukene lollilt mõtlevad. kõik ei käi nii lihtsalt ja pealegi milleks teha asjast nii suurt kära. saatke näiteks koos brozüüriga teele täiendav info, et sellel graafikul esinevad vead selles ja selles tulbas. ikka vigu tuleb sisse ja kui on nii palju erinevaid graafikuid ja nüansse, siis vägagi võimalik, et midagi jääb kahe silma vahele. natukene liiga naeruväärne oleks kulutada 3s kord sama suur summa taaskord trükkimise peale. ajast, tööst ja mõistusest rääkimata. no tõesti - kaua võib ütleks selle peale meie mehe solist (mis iganes ta nimi ei ole selles saates).
ja tagatipuks tahavad nad ära parandada ka need kõige esimesed brozüürid, mis täitsa valesti läksid. jah, lõikame teatud lehed välja ja kleebime omvahel kokku uuesti. nii lihtne see ongi ju.

nice job guys!! use your brain for a while.