Täna on slow sunday. Oleme kodus ja tegime värsket suppi kapsastest, kartulist, porgandist jne. mõnus…
Eile käisime kolmel peol. Aga selleks, et pidudel ilus välja näha, käisime enne seda päeval Antwerpenis shoppamas. Noh, rohkem oli see minu shoppamine, sest Maria sai endale paar asja body shopist. Mina aga ühtteist riideid. Õhtul tuli muidugi kõik kohe ära proovida uute ja võõraste inimeste peale ja alguse sai see ameeriklaste iseseisvuspäeva tähistamisega grilli ja aiapeoga. Rahvast oli väga palju ja enamus inimesi me ei saanudki tundma. Küll aga vanad tuttavad olid samuti kohal ja umbes 3 tundi, mis me seal olime, möödus väga kiiresti ja meeleolukalt.
Edasi läks pidu meie kodu kõrvalmajja, kus John (Maria töökaaslane) pidas oma sünnipäeva. Britt oli valinud muidugi õige päeva tähistamaks uut eluaastat võistlemaks ameeriklastega… igal juhul seltskond oli hoopis teine ja teistmoodi ägedam.
Kolmas pidu viis meid edasi peole nimega Bulex. See toimus ühes koolimajas, mis oli spetsiaalselt klubiürituse jaoks umber ehitatud. Me ka algul ei uskunud hästi, et mis värk on, aga point on selles, et iga kuu esimesel laupäeval võetakse suvaline kool brüsselis ja muudetakse see peopaigaks. Selles peopaigas oli 3 erinevat tantsuplatsi ja ruumi kui palju, samuti rahvast. Ja kõige funim oli tegelt see, et enamus peost toimus väljas värske õhu ja lageda taeva all – kogu aeg oli mõnus õhk, suitsuhais riietele külge ei jäänud ja kui vaja võisid minna kohe seina äärde oksendama… igal juhul oli pidu vinge, muusika hea ja isegi õlu ei olnud väga kallis.
Eile käisime kolmel peol. Aga selleks, et pidudel ilus välja näha, käisime enne seda päeval Antwerpenis shoppamas. Noh, rohkem oli see minu shoppamine, sest Maria sai endale paar asja body shopist. Mina aga ühtteist riideid. Õhtul tuli muidugi kõik kohe ära proovida uute ja võõraste inimeste peale ja alguse sai see ameeriklaste iseseisvuspäeva tähistamisega grilli ja aiapeoga. Rahvast oli väga palju ja enamus inimesi me ei saanudki tundma. Küll aga vanad tuttavad olid samuti kohal ja umbes 3 tundi, mis me seal olime, möödus väga kiiresti ja meeleolukalt.
Edasi läks pidu meie kodu kõrvalmajja, kus John (Maria töökaaslane) pidas oma sünnipäeva. Britt oli valinud muidugi õige päeva tähistamaks uut eluaastat võistlemaks ameeriklastega… igal juhul seltskond oli hoopis teine ja teistmoodi ägedam.
Kolmas pidu viis meid edasi peole nimega Bulex. See toimus ühes koolimajas, mis oli spetsiaalselt klubiürituse jaoks umber ehitatud. Me ka algul ei uskunud hästi, et mis värk on, aga point on selles, et iga kuu esimesel laupäeval võetakse suvaline kool brüsselis ja muudetakse see peopaigaks. Selles peopaigas oli 3 erinevat tantsuplatsi ja ruumi kui palju, samuti rahvast. Ja kõige funim oli tegelt see, et enamus peost toimus väljas värske õhu ja lageda taeva all – kogu aeg oli mõnus õhk, suitsuhais riietele külge ei jäänud ja kui vaja võisid minna kohe seina äärde oksendama… igal juhul oli pidu vinge, muusika hea ja isegi õlu ei olnud väga kallis.
No comments:
Post a Comment