veidikene lähemalt eredamatest seikadest riias.

üheks ägedamaks kohaks riias võib nimetada reval hotel latvija 26 korrusel olevat kokteilibaari, kust pidi olema hingemattev vaade vanalinnale (täpsemalt 360 kraadi). vähemalt selline oli kirjeldus bukletis. kas nüüd just hingemattev, aga väga ilus oli küll. öises valguses tundus riia olevat ilusam kui päeval. baar oli rahvast täis, muusika käis kõvasti ja nii mõnedki tantsisid juba varakult kitsal tantsuplatsil. kui välja arvata teineteise pepusid näppivad soome purjus turistid ja kaks kahtlase välimusega vene alkashi, siis oli rahvas hästi kaasaegne. üldse oli mõnus koht ühe-kahe dringi võtmiseks enne klubisse minekut. hinnad olid ka suhteliselt ok arvestades et tegemist oli kalli hotelliga. ainuke miinus oli ehk see, et umbes 150-200 inimese peale oli üks baarilett koos 4-5 teenindajaga (kusjuures vähemalt 2 neist tegid jooke ettekandjatele kes viisid need ei tea kuhu ja kellele), kus tellimuse esitamiseks tuli natukene vaeva näha ja purjus turistidele mingeid peibutisi välja visata. antud juhul olid need nende sõprade pepud. nii et me saime kiirelt jaole.

pärast käisime väidetavalt riia paremuselt teises ööklubis tantsutamas. erilisi ootusi ei olnud me endile seadnud (tagantjärele mõeldes hästi käitusime), sest minu jaoks oli üllatus tegelikult suur. selle klubi läbivaks teemaks oli (kruiisi)laev - trepid, ruumid, sisustus - kõik pidavat meenutama tüüpilist laeva sisemust. ruumilise läbimõtlemise seisukohast oli see neil isegi õnnestunud, sest 3 erinevat muusika(stiili)-saali olid erinevatel tasanditel ja nii oli mitu erinevat kohta, kus aeg ajalt uudistada. meie rõõmuks oli vip saal täiesti inimtühi enamuse ajast ja lisaks sai veel soovilaule tellida. seni kaua kuni kohale tulid kohalikud saabastega kiisud oli kõik ilus. mainimisväärt olid ka baaripukid vip saalis, milledel ilutses igihaldjas coca-cola reklaam. selline tunne oli, nagu keegi oleks need kuskilt triinu baari juurest tuuri pannud. väga kole ühesõnaga.

pühapäeva varalõunal asusime vanalinna tuurile. eelmisel õhtul olime ka korduvalt ühest väiksemast (vist vene õigeusu) kirikust mööda kõndinud. tähelepanu köitis selle ümber pandud politsei piirdeaed ja seal sees olev politseipatrull. nüüd uuesti sealt päevasel ajal (ja veel päeval mil korralikud usklikud kirikus käivad) mööda kõndides oli vaatepilt teatud mõttes jahmatav. inimesed seisid järjekorras, et sinna sisse saada. kirik ei tundunud nii väike ka olevat, kuid saba oli nii paarsada meetrit pikk ja looklev kõrvalolevas pargis. mõtlesime veel korraks sisse põigata, kuid nähes kui pikk saba oli, jäi tegu pooleli. tekkis veel mõte nähes seda rahvamassi, et kas see on siis ainus kirik riias nendele inimestele. või siis pakuti seal äkki midagi tasuta? kuid milleks siis ööpäevaringne politseivalve? vastust ei saanudki teada. suht koomilised tundusid ka mingid kirikuvennad, kes seisid väljas mustad kapuutsiga rüüd seljas. oleks need valged olnud võinuks arvata et tegemist on ku klux klan kokkutulekuga. kahjuks ei olnud piisavalt palju julgust et pilti teha neist. tagasitulles paaritunniselt jalutuskäigult oli inimhordide järjekord umbes 10 meetrit vähenenud.

tegime plaane õhtul kuskile kohalikku kohta sööma minna. "riga this week" lahti ja uudistama, mis kohad on populaarsed ja mida soovitatakse. pärast mõningast kirjelduste lugemist ja arutelu mõtlesime minna traditsioonilisse läti söögikohta. restoraniks seda nimetada ei saanud ja päris kohvik ta ka ei olnud. asus see koht hotellist u 10minuti tee kaugusel mingise riia peatänava ääres. sisse astudes ootas meid ees suur saal paari inimesega, kes erinevalt meist eelistasid baariletti (ei tahaks tunnistada et lätakad väga alkoholi armastavad). esmajoones toodi meile läti keelsed menüüd, kuid nii pea kui ettekandja kuulis, et me räägime midagi muud, siis jooksis inglise keelsete versioonide järele. söögivalik oli suur ja enamus toitudest tundusid nagu olevat igas eesti restos ka saadaval. välja arvatud ehk Maria tellitud kartulikotletid lõhega (läti 1 rahvustoit, vist), mida väga vist meil ei pakuta. minu sealiha tundus olevat pigem eesti päritolu, kuigi selle maitse ja kodused praekartulid seal juures andsid teise elamuse. oleksime pidanud vist eelistama slaavi kööki kui oleksime tahtnud midagi erakordset. kuid söögid olid seeeest väga maitsvad. slaavi köök jääb siis järgmiseks korraks. õhtuselginemine - kõht saab täis alati pärast 13 minutit söömist olenemata kui palju või vähe ahnitseda.

riia on ilus linn. eriti vanalinn. ei ütleks et ilusam kui tallinn, kuid mitte kehvem. teistsugune. kohati jäi mulje, et nõuka aeg ja selline vene uusrikkus on käsikäes hakanud kõndima. tallinn tundub olevat rohkem läänelikum ja kaasaegsem, noortepärasem. siit vist tõsiasi, et ju me siis oleme veel noored. hurraa! rigas balsams selle peale!

riias sai alguse minu tulevane edukas modelli karjäär. beibi vastab kõigile küsimustele.