kuidagi harjumatu on olla tagasi kontoris. 4 päeva täis aktiivset puhkust ja nädalavahetust mõjus niivõrd pikalt ja energiat andvalt, et kuidagi raiskamise tunne on praegu siin indoors ja arvuti taga istuda. tahan tagasi nende säravate silmade ja armsa naeratuse juurde. 2 päeva ei ole ju tegelikult üldsegi pikk aeg ja reede ei ole teab mis kauges tulevikus.
reedel käisime vlü-matvere ja ska faktor kontserdil sõbramajas, mis oli tudengipäevade raames. odav õlu-siider, noored ja vallatud tudengid, endaga kaasa haaravad viisid ja muu sinna juurde käiv korralik tudengi trall. naha võttis märjaks ja seda korduvalt pause tehes uuesti parketipõrandale naastes. pärast mõningast tralli suundusime aga veidi teistlaadi temaatilisele klubipeole, kus oli hoopis teine seltskond. samas tantsu nägime ja tegime ka seal, ja mitte vähe. kuna nv olid mingid järjekordsed breikarite võistlused, siis oli üks (arvatavasti usa) selts-võistkond klubisse afterpartile läinud ning ühel hetkel vallutasid lihtsalt tantsupõranda ja näitasid oma oskusi. seda kõike pingevabalt ja ise seda äärmiselt nautides. ja Maria - ohh kuidas see tüdruk veel oskab tantsida ja endaga kaasa kisub. hingeline.
laupäeval võtsime tuurid maha ning käisime rabas matkamas. 2 korral oleks peaaegu õnnestunud meil ka ära eksida, sest täiesti arusaamatuna tundus matkaraja märgistamine. kui muidu oli rada ilusti metsas tähistatud, siis kõige padrikumad ja vähem käidud rada oli kohati täiesti tundmatu ning vahepeal tuli lihtsalt usaldada oma meeli. ja vahel tundub kõige loogilisem valik ainuõige. pärast ergutavat 7km olime teel värska veekeskusesse konte ja lihaseid vedeldama (loe soojendama). mõnusalt lõõgastav oli mitu tundi saunas ja vees liguneda ning lasta vaimul kosuda. õhtu lõpnes andruse ja kristi juures väikeste jaapani jookide degusteerimisega. kahjuks jäid kes-teab-mis-vedelikus-vettinud ploomid söömata. need pidid kaubaks minema järgmisel korral. meie seda vist ei näe-koge.
pühapäeva idüll (esimese tennisega, mis on alles kõige algus) lõppes samuti saunaga. sedapuhku oli menüüs tavaline eesti saun. ei teagi kas valusad kannilihased on kollase palli tagaajamisest või metsast.
ja eile oli mõnusalt meeldiv jazz-sekstett kontsert rumeenia-usa collaboration kumus. uhh... keeruline sai. igastahes omamoodi äge jazz kontsert. kõigele pani punkti ikkagi kodune itaalia vinoteek rataskaevu tn (kusjuures soovitame soojalt - nimeks gallo nero). tekkis tunne nagu oleksime itaalias olnud, sest kõik oli nii ehe - veinikastid leti ees, kohvioakotid aknalaual ja elamus...

reedel lähme viljandisse kontserdile ja laupäeval riiga paariks päevaks. ootan juba.
koos Maria'ga aeg seisab, idüll vol.2054 ootab oma järjekorda. vahel läheb oodates aeg kiiresti, kui tead kõik mis hea tulemas on.


p.s naljakas on leida veel söögikohti, kus saab 3 käigulise lõuna niivõrd väikse raha eest (45.-). ja veel korralikud portsud.