erinevus

tundub, et sain täna ühe olulise erinevuse teada osade oma sõprade ja minu vahel. naljaks isegi mõelda, et kohe on hiljutine näide tuua kahe osapoole kohta.

helistas kunagine töökaaslane ja ülemus ning palus abi kas ma saaksin aidata tal transportida osa mööblit, sest tema mees autoga kaugel ära ja sõbrantsil läks just katki poe juures. poleks mul midagi plaanis olnud oleksin hea meelega läinud appi. aga kuna ma olin kodus ja mul olid hetkel teised plaanid, siis ei saanud lihtsalt. tema aga ei kohkunud sellest ja helistas järgmistele tuttavatele.
täna palusin tallinna sõbralt abi ühtede raamatute üleskorjamisest kirjastusest (4tk) ja tartusse toomisest, sest ta tuleb nagunii nädalavahetusel. enda arvates pole mõttet sõita 400km maha selleks, et saada kätte 1kg raskune pakk. tüli tema jaoks oli ainult nende asjade peale võtmine - mõned kilomeetrid tema töökohast eemal, ja ajaline kulu. noh ja ehk ka lõuna aeg. kuna ta aga oli nõus, siis eeldasin et probleemi pole. kui ei saa, siis ju ei lubata teha seda mida ei saa. oleksin ka vabalt kellegi teise leidnud. ja siis hakkab üks teine tema lähedane sõber (ka mulle hea inimene) rääkima, et mis ma siis selle eest ikka maksan ja kui palju. ausalt öeldes on see meie vaheline asi ja meie kokkulepe.
jutu point on see, et mul ei tulnud pähegi et abivajaja käest mööbli transportimiseks või minu ajakuluks raha küsida. ammugi poleks ma seda vastu võtnud. sest see on heategu. ja selliseid asju ei tehta teadmisega et sa saad mingit materiaalset kasu sellest.
ja siit ka meie erinevused. tore et tallinna sõber nii mõistlik on.