mulle on alati meeldinud muusika, kus mängitakse klaverit. ma ei pea silmas siinkohal bachi või taolist vaid just tänapäeva poppi, kus klaver on üheks peamiseks heli tekitamise vahendiks lisaks trummidele, kitarridele ja ilusale häälele. eriti kui see veel on mahe naishääl :)eile õhtul, peale väsitavat 5 rattaralli korraldatud päeva, mil keha juba väga väsinud ja vaim veelgi rohkem, oli lausa energiliselt hea kuulda seda laulu koos mai hoolitseva telefonikõnega. üks mõjus paremini kui teine. aga see laul tõi samamoodi naeratuse suule ja sel hetkel andis niivõrd palju jõudu ja lootust, et panna ilus punkt väsitavale nädalale. kohe tuleb meelde see naeratus, mille toovad esile need kaks asja. mõlemad täiendades teineteist ja tuletades meelde neid hetki, mis sel hetkel peast läbi käisid ja neid tundeid tekitasid.
laul ise on nähtav siin ja polegi midagi erilist, mõne inimese jaoks. aga täna vaadates seda videot sain ma kõigele veel rohkem kinnitust. just need näojooned, pilgud, silmad, ilmed - need kõik on lihtsalt nii ehtsalt sarnane mai'ga, et kohe põnevaks tegi kõik. võibolla on asi ainult minus, et mina neid asju näen. ja ärge öelge, et ma seda ette kujutan. ja mis siis, kui kujutangi. see on minu teha, minu kujutlusvõime ja keegi ei saa öelda, et see vale on.
sellised imelised tunded sellise lauluga siis. midagi head hingele.
No comments:
Post a Comment