nothing beats the simpleness.

mõtlesin vahel ka eesti keeles kirjutada, vaene georges, kes ei saa nüüd sellest sõnumist midagi aru. aga ma usun, et tema mõistab mind kindlasti. hämmastama panev ongi see, et tema mõistab mind alati. tal on alati vastus olemas kõigile küsimustele ja probleemidele ja ta oskab hinnata asju, mida toimub, eriti minuga.
ja nüüd siis. ma ei saa vahel aru, miks puhutakse sääsest elevanti. kas on see tingitud mitmetest keerkäikudest kui info levib ja siis lihtsalt paisutatakse see suuremaks kui see tegelikult on või lihtsalt mõtleb mõni inimene selle enda jaoks suuremaks. tähtsamaks. olulisemaks.
ma olen realist. minu kohta on öeldud palju et ma olen liiga realist. liigagi reaalne, et lihtsalt võtan ära selle tunde, et tekiks mingigi heaolu või unistuste taoline hetk. noh, saate ehk aru mida mõtlen. samas, ma ise üritan olla niivõrd lihtne kui saan. sellepärast ma ei saa ka aru mõningatest asjadest.
näiteks sellest, mis on oluline kellegile. mulle on olulised minu sõbrad. mulle on olulised minu tuttavad ja otseloomulikult minu pere ja lähedased inimesed kes kuuluvad sinna pereliikmetega samasse "klassi". ja siis on ju igasuguseid muid tuttavaid, kellega lihtsalt vahel saad kokku ja räägid. tutvused on head, sest kunagi ei või teada, millal kellegil teenet on vaja või millal endal. aidata ju võiks. ja saab. aga igal juhul on olemas teatud piir sõpruses, kust alates on sul konkreetse inimese suhtes pehmelt öeldes ükskõik mida ta sinust arvab. mida ta mõtleb, kellega räägib sinust või kellestki teisest. eestis elab 1.4 milj. inimest, tartus neist 100k laias laastus. paljude inimestega kohtud ikka tänava peal ja näed tuttavaid nägusid aga mõne puhul ei lähe si****gi korda mida ta sinust arvab. ja mõni võib olla isegi rohkem kui lihtsalt tuttav näolapp. vot minu puhul on vist praegu selline tunne, et teen mida ma teen või ütlen mida ma ütlen. üldsusele teada olevas mõistes - "i don't care shit what some people think about me". kui te arvate, et ma olen teinud nii või naa ja midagi valesti või halvasti, siis palun tehke seda. jumala eest arvake mida tahate. ma tean millised inimesed ja sõbrad ja muud koduloomad mulle tähtsad on ja kelle arvamus mulle tegelikult ka korda läheb. this is my fucking life and don't jude it. do not come here and tell me what i'm supposed to be or do and what is wrong and what is not. iga ühel on loomulikult õigus avaldada oma arvamust ja seda ma ka väärtustan ja hindan inimeste puhul palju, kuid kuskilt läheb piir.
niih. teine oluline asi mis mul praegu hinge peal, on nimelt see kui räägitakse ja mõeldakse igasuguseid asju liiga palju. ma ei mõtle kvantitatiivsuse koha pealt vaid just kvalitatiivsuse. ehk väljendan end veidi valesti, kuid mõte on selles, et kõiki asju ei saa ainult enda jaoks tähtsustada nii suureks. võtke elu vabamalt!!! ärge võtke kõike liiga tõsiselt!!! god dammit, life isn't all about right and wrong. kui ma midagi valesti olen teinud, siis ma saan sellest aru (loodetavasti) ja teen omad järeldused. kui ei saa, siis ei saa ja elan edasi teadmises et olen käitunud õigesti.
minu eesmärk siin elus ei ole teha teistele inimestele halba. ma ei tee seda kavatsusega. vahel jah juhtub et inimesed saavad haiget. sorry, elus juhtub kõike. ka mina olen saanud haiget ja mitte vähe. aga elan ja hingan. ja tunnen rõõmu kõigest mis minu ümber. elus on halbu aegu ja on häid. tuleb lihtsalt väärtustada seda, mida sul antud hetkel on ja mille üle õnne tunda. ja siis seda nautida. ma elan enda elu. enda tegemisi. ja ausalt öeldes elan elu enda jaoks, mitte teiste jaoks. see ei tähenda et ma isekas oleksin ja teistest ei hooli. just vastupidi. ma hoolin väga ja hoolin ka oma lähedastest. minu kohta on öeldud ju (olen seda ka varem juba kirjutanud), et ma ei tee asju mitte sellepärast et midagi sealt vastu saada vaid sellepärast et ma teen seda loomulikust, heast, ilma midagi vastu ootamata. sellel ja enda elu elamisel enda nimel on kaks erinevat asja oma loomult. see ei tähenda et ma oleksin kahepalgeline. kes sellest aru ei saa, ei saagi sellest aru ja ei tahagi seda ehk mõista. enda probleem, ütleks selle kohta.
mis ma tegelt öelda tahan, on see et elu ei ole mõeldud selleks, et seda kogu aeg kriitilise pilguga vaadata ja igat tegevust mõõta. elu on elamiseks. tundke sellest rõõmu. ja tundke enda elust rõõmu. te elate ju enda elu. ja kusjuures, kui ma elan enda elu ja endale, siis see ei tähenda seda et ma ei saaks anda endast kõik just sellele teisele poole, kellega ma selle elu koos veedan kuni oma surmani. kui see tunne on õige ja teine pool on õige seda vastu võtma, siis ongi kõik lihtne ja korras. siis te elate teineteisele.

üks väga tark ja taibukas tüdruk on andnud mulle edasi sellise mõtteviisi, mida ma ennem ei osanud arvatagi ja mis tegelikult ongi minu arvates väga õige. "kaks inimest ei moodusta ühte tervikut. 1+1 = 3. sinul on sinu elu, temal on tema elu ja kolmas elu on teie ühine elu. ainult nii ei lämmata te teineteist ja te saate jagada teineteisele kõike ja elada oma elu koos teisega."

ma tunnen praegu, et ma hingan oma elu. enda jaoks. jagades seda minu lähedaste inimestega, kes mõistavad mind ja austavad minu elu. selliselt hingavad ka nemad minu elu.