eestis on jälle lahti läinud mingid hullud päevad. tegelikult on sellise koodnimetuse all vist stockmanni "hullud ostupäevad" vms, aga täna päeval pool-juhuslikult kaubamaja riiete osakonda uudistama minnes leidsin sealt eest meeletud hulgad inimesi. kõik nad ostlesid. mõnes kohas käis 60aastaste tädikeste vahel lausa rebimine, kes selle roosa-valge-triibulise sviitri endale saab. kaugel ei olnud veri ja nii väga kui mulle meeldiks vaadata naiste cat-fighti, ajab mõte mulle sellest vaatepildist siiamaani külmajudinad peale. minu esimene mõte oli: mis see masu ikkagi on või on see keegi?
praegu tundub, et paljud suuremad poeketid teevad erinevaid kampaaniaid ainult selleks, et inimesed rohkem ostaksid. põhimõte on ju õige - kriisi ajal tuleb soodustada tarbimist, sest mida rohkem ostetakse, seda suurem on käive ja seda rohkem palka saame oma töötajatele maksta ja nii otsast peale. tegelikult kõik tiirlebki tarbimises. nähes 6000.- kvaliteetseid ülikondi hinnaga 1500.- ei jäta vist kedagi külmaks ja pole vaja just ajugeenius olla mõistmaks kui odavalt seda müüakse. ainus probleem oli selles, et valik oli suhteliselt väike ja mulle ebamääraselt suurtel numbritel baseeruv.
teiselt poolt tuleb jällegi ettevaatlik olla, sest allahinnatud asjal võib olla mingi lihtne nüanss juures. nii nagu avastasime pikema uurimise peale, et 750.- romantika pakett Vihula mõisas oli mõeldud siiski ühe inimese hinnana (1öö kaheses toas, mine või sõbrannaga), kokku siis 1500.- ühe öö ja mõne lisaväärtuse eest kahele. noh, vb ei olegi üldse palju, aga kui sarnast asja samasse kohta pakub teine agentuur täiesti tavalise sooduskampaania käigus 799.- eest kahele inimesele, siis on igasugune hullude päeveade kampaania pakkumine üks suur lollitamine.
tarbimine ei ole eluviis, vaid vajadus. õige eluviis on kontrollida oma vajadusi.
praegu tundub, et paljud suuremad poeketid teevad erinevaid kampaaniaid ainult selleks, et inimesed rohkem ostaksid. põhimõte on ju õige - kriisi ajal tuleb soodustada tarbimist, sest mida rohkem ostetakse, seda suurem on käive ja seda rohkem palka saame oma töötajatele maksta ja nii otsast peale. tegelikult kõik tiirlebki tarbimises. nähes 6000.- kvaliteetseid ülikondi hinnaga 1500.- ei jäta vist kedagi külmaks ja pole vaja just ajugeenius olla mõistmaks kui odavalt seda müüakse. ainus probleem oli selles, et valik oli suhteliselt väike ja mulle ebamääraselt suurtel numbritel baseeruv.
teiselt poolt tuleb jällegi ettevaatlik olla, sest allahinnatud asjal võib olla mingi lihtne nüanss juures. nii nagu avastasime pikema uurimise peale, et 750.- romantika pakett Vihula mõisas oli mõeldud siiski ühe inimese hinnana (1öö kaheses toas, mine või sõbrannaga), kokku siis 1500.- ühe öö ja mõne lisaväärtuse eest kahele. noh, vb ei olegi üldse palju, aga kui sarnast asja samasse kohta pakub teine agentuur täiesti tavalise sooduskampaania käigus 799.- eest kahele inimesele, siis on igasugune hullude päeveade kampaania pakkumine üks suur lollitamine.
tarbimine ei ole eluviis, vaid vajadus. õige eluviis on kontrollida oma vajadusi.
No comments:
Post a Comment