sel korral siis jälle tehtud. rattamaraton siis. see aasta oli pinget ehk tavapärasest rohkem tänu EM tasemele ja lõppkokkuvõttes läks kõik väga hästi. olid ju esimesed 6 kõik eestlased :) 4 väga väsitavat ja pingelist päeva selja taga ja ma olen rahul, et oma ülesandega väga hästi hakkama sain.
ürituse lõpp on alati käest ära läinud ja ega seegi kord erand polnud. pillid said kokku pandud veidi enne kella kümmet, koju jõudsin 11 ajal. asjade kokkupanek võttis väga kiirelt tuurid üles, sest neid noori ja aktiivseid abilisi on alati palju. neid tuleb ka alati võimalikult palju ära kasutada, sest kuna "koristustööd" ei kuulu nende otsesesse pädevusse ja oma käe panevad külge kõik, kes vähegi abi on osutanud, kuid kui suuremad asjad saavad kokku pandud, siis kaovad alati kõik tegijad väga kiirelt ära. nii ka eile. tegelikult aga selgus, et igast asju oli veel kokku korjamata, sildid ja reklaamid maha võtmata ja jooksmist jätkus veel päris kauaks.
enivei, kokkuvõttes olid kõik päevad suht ühe pikad - enne 10t koju ei saanud. nüüd tuleb aga tallinna minna ja siis saab veidikene lõdvemaks rihma lasta, ehk. vähemalt maratoni seisukohast.
eredamad mured: 1) kommunikatsiooniprobleemid sponsori ja korraldaja vahel, kus lubatud kauba saatmisest polnud teadlikud keegi rohkem kui veoauto juht ise ja seda juba tunde enne kui asja üldse uurima hakati; 2) kommunikatsiooniprobleemid ruudus, kus ühtedele on öeldud ühte, aga kõrgemal tasemel on varem kokku lepitud teised tingimused ja kolmandad osapooled ei tea mõhkugi kellaaegadest ega tegevuskavast; 3) kommunikatsiooniprobleem kuubis, kus üks inimene teeb asju peast ja teine kõike reeglite järgi ja mis paberi peale kirja pandud ning ühel hetkel räägitakse lihtsalt teineteisest mööda mõistmata tagajärgi.
aga me oleme valmis maailmameistrivõistluste korraldamiseks. see oleks juba omaette tase. ja väike tarkusetera kõikidele rattasportlastele (mina tegelt ei teadnud seda varem, ausalt) - kõige parema tulemuse mägirattasõidus saab rattaga, millel ei ole esiamorti. ei tea mis nendest kättest siis pärast järgi küll jääb...
ja järgmine aasta lähen kindlalt sõitma, kasvõi nohuga. kui just vihma ei saja ja soojem kui 10C on!
ürituse lõpp on alati käest ära läinud ja ega seegi kord erand polnud. pillid said kokku pandud veidi enne kella kümmet, koju jõudsin 11 ajal. asjade kokkupanek võttis väga kiirelt tuurid üles, sest neid noori ja aktiivseid abilisi on alati palju. neid tuleb ka alati võimalikult palju ära kasutada, sest kuna "koristustööd" ei kuulu nende otsesesse pädevusse ja oma käe panevad külge kõik, kes vähegi abi on osutanud, kuid kui suuremad asjad saavad kokku pandud, siis kaovad alati kõik tegijad väga kiirelt ära. nii ka eile. tegelikult aga selgus, et igast asju oli veel kokku korjamata, sildid ja reklaamid maha võtmata ja jooksmist jätkus veel päris kauaks.
enivei, kokkuvõttes olid kõik päevad suht ühe pikad - enne 10t koju ei saanud. nüüd tuleb aga tallinna minna ja siis saab veidikene lõdvemaks rihma lasta, ehk. vähemalt maratoni seisukohast.
eredamad mured: 1) kommunikatsiooniprobleemid sponsori ja korraldaja vahel, kus lubatud kauba saatmisest polnud teadlikud keegi rohkem kui veoauto juht ise ja seda juba tunde enne kui asja üldse uurima hakati; 2) kommunikatsiooniprobleemid ruudus, kus ühtedele on öeldud ühte, aga kõrgemal tasemel on varem kokku lepitud teised tingimused ja kolmandad osapooled ei tea mõhkugi kellaaegadest ega tegevuskavast; 3) kommunikatsiooniprobleem kuubis, kus üks inimene teeb asju peast ja teine kõike reeglite järgi ja mis paberi peale kirja pandud ning ühel hetkel räägitakse lihtsalt teineteisest mööda mõistmata tagajärgi.
aga me oleme valmis maailmameistrivõistluste korraldamiseks. see oleks juba omaette tase. ja väike tarkusetera kõikidele rattasportlastele (mina tegelt ei teadnud seda varem, ausalt) - kõige parema tulemuse mägirattasõidus saab rattaga, millel ei ole esiamorti. ei tea mis nendest kättest siis pärast järgi küll jääb...
ja järgmine aasta lähen kindlalt sõitma, kasvõi nohuga. kui just vihma ei saja ja soojem kui 10C on!
No comments:
Post a Comment