esimene nädal brüsselis hakkab vaikselt täis saama. mis me teinud aga oleme?
eile sai käidud sushit söömas. mina, kes ma kala eriti ei armasta (söön küll forelli lõhet), eriti veel mitte toorest kala, olin väikse eelarvamusega. tulemus on see, et tegelikult oli täitsa hea ja niimoodi mekkida neid erinevaid asju on päris maitsev. eriti maitsesid aga mingid hautatud või keedetud rohelised oad. õlut kõrvale ja tunne oli nagu vanaema tehtud augustikuised kodused oad, mida saab heal juhul paar korda aastas suve lõpu poole. lisaks meile olid veel 3 kohalikku eestlast ja kusjuures märkimisväärne on asjaolu, et 5st inimesest 3 olid Maria-d. ma ei ole ühelgi koosviibimisel olnud, kus enamu seltskonnast oleks ühe ja sama eesnimega ja kusjuures rohkem kui 3 inimest oleks siin arvestatav seltskond. aga teie?
pühapäeval käisime jälle body pumpis ning pärast seda kerget suplust tegemas. spordiklubi, kus me käime, on mulle järjest rohkem meeldima hakanud ja nüüd veebruarist saame seda veelgi tihedamalt kasutama hakata kuna maria sünnipäeva kingitus oli pea pooleteise kuu pikkune membership. pärast trenni aga oli meie kohaliku place jourdani marketi külastus kust ostsime grillitud kana brunchiks ja puuvilju. kodus avastasime aga, et kana mis peaks olema soe veel 2 tundi pärast ostu oli juba selle ostmise ajal suhteliselt jahe. õnneks on meil ahi kodus... ja õhtul tegime imemaitsvat õunašarlotti, mis tuli välja tegelikult meie mõistes tavaline saiavorm õunepüreega. igal juhul oli see ise tehtud ja väga maitsev.
laupäeval käisime ühes tennisehallis kohalike tennisemängimise võimalustega tutvumas ja leidsime, et eestis olid ikka paremad tingimused. loodetavasti on siin mõni parem koht ja plaanis on chekata meie spordiklubi teist kohta (kokku on neid 3 brüsselis), ehk on seal paremad tingimused. ja homme tahame proovida ära ka squashi. me pole kumbki seda varem proovinud, nii et saab olema igati fun ehk :) laupäeval käisime veel shoppamas, sest siis oli viimane päev siin allahindluste tegemiseks. maria sai päris mitmeid asju endale, mina aga ei leidnud midagi. leidsime, et antwerpen oli ikka parim koht selleks, kuigi louise shopping scene oli suhteliselt meelepärasem ja kohati isegi üllatas meid.
reedel oli marial corporate dinner ja mina olin samal ajal meie siinsete ameeriklastega dinneril ühes prantuse-tai restoranis. pärast seda oli plaan minna ühe sõbra-sõbra (meie ei tundnud) juubel-sünnipäevale, mis peeti brüsseli ühes ekslusiivsemas klubis. koht oli selline mõisa moodi maja, mis oli siis klubiks ümber tehtud. noh, ööklubi omab vist samamoodi siin sellist tähendust, et inimesed joovad ja suhtlevad, kuskil nurgas mängib dj mussi ja siis mõned üksikud liigutavad oma puusi. igal juhul rahvast oli palju, sissepääs maksis sama palju kui eestis, vaata et isegi odavam kui tallinnas. kuid minu jaoks jääb täiesti arusaamatuks selline süsteem, kus klubis pead maksma riidehoiu ja vetsu kasutamise eest eraldi lisaks. ei teagi, kas see on kohalik fenomen või selle klubi reegel, sest novembris käisime samuti ühel peol kus riidehoid oli tasuta, aga pissikülastus soovitatavalt rahaline. siin on muidu selline süsteem igal pool, et vetsud ei ole otseselt tasulised, kuid nende juures istub laua taga mingi tädike (vahel ka onu), kellele siis jäetakse raha kui tippi, kuna nemad koristavad seda. aga see on nagu vabatahtlik. noh, eks mõned neist annavad sulle ka märku, et sa pead selle eest maksma. aga siiski, arusaamatu on see, et sellist asja ei panda klubi sissepääsu hinna sisse, nagu me kõik käiks klubides taskud münte täis.
neljapäeval lähme londonisse nädalavahetuseks maria sõpradele külla. natukene kehvasti on ehk ilmaga läinud ja loodetavasti rongid ja kohalik transport saab selleks ajaks jalad uuesti alla ning kaos seal möödub. päris kevadist ilma me ei lootnudki veel, aga kui seal kõik liiklus ja töö seisab, siis ei saa me maksimumi võtta. siin on samuti alates eilsest veidi jahedam ja eile oli hommikuks lausa lumi maha sadanud. eelnevate kevadiste ilmadega olime täitsa ära harjunud ja selline tõsine kevade tunne oli kohati keset päeva pargis jalutades peal.
ja siis on minul plaan esmaspäeval kohe eestisse lennata nädalaks ajaks maratoni korraldama. loodetavasti läheb see eesti külm ka selleks ajaks pehmemaks ja ilmad on normaalsemad. nii et reisimist on hetkel palju plaanis.
hea meel on ka selle üle, et sain (suuline kokkulepe on olemas) ühe tööotsa eestist. tegemist siis tõlgete projektijuhtimisega ja mõnus siit kaugelt teha. samas minu tööotsingud brüsselis endiselt jätkuvad kuna soov on saada kohalikku kogemust. loodetavasti näkkab varsti.
eile sai käidud sushit söömas. mina, kes ma kala eriti ei armasta (söön küll forelli lõhet), eriti veel mitte toorest kala, olin väikse eelarvamusega. tulemus on see, et tegelikult oli täitsa hea ja niimoodi mekkida neid erinevaid asju on päris maitsev. eriti maitsesid aga mingid hautatud või keedetud rohelised oad. õlut kõrvale ja tunne oli nagu vanaema tehtud augustikuised kodused oad, mida saab heal juhul paar korda aastas suve lõpu poole. lisaks meile olid veel 3 kohalikku eestlast ja kusjuures märkimisväärne on asjaolu, et 5st inimesest 3 olid Maria-d. ma ei ole ühelgi koosviibimisel olnud, kus enamu seltskonnast oleks ühe ja sama eesnimega ja kusjuures rohkem kui 3 inimest oleks siin arvestatav seltskond. aga teie?
pühapäeval käisime jälle body pumpis ning pärast seda kerget suplust tegemas. spordiklubi, kus me käime, on mulle järjest rohkem meeldima hakanud ja nüüd veebruarist saame seda veelgi tihedamalt kasutama hakata kuna maria sünnipäeva kingitus oli pea pooleteise kuu pikkune membership. pärast trenni aga oli meie kohaliku place jourdani marketi külastus kust ostsime grillitud kana brunchiks ja puuvilju. kodus avastasime aga, et kana mis peaks olema soe veel 2 tundi pärast ostu oli juba selle ostmise ajal suhteliselt jahe. õnneks on meil ahi kodus... ja õhtul tegime imemaitsvat õunašarlotti, mis tuli välja tegelikult meie mõistes tavaline saiavorm õunepüreega. igal juhul oli see ise tehtud ja väga maitsev.
laupäeval käisime ühes tennisehallis kohalike tennisemängimise võimalustega tutvumas ja leidsime, et eestis olid ikka paremad tingimused. loodetavasti on siin mõni parem koht ja plaanis on chekata meie spordiklubi teist kohta (kokku on neid 3 brüsselis), ehk on seal paremad tingimused. ja homme tahame proovida ära ka squashi. me pole kumbki seda varem proovinud, nii et saab olema igati fun ehk :) laupäeval käisime veel shoppamas, sest siis oli viimane päev siin allahindluste tegemiseks. maria sai päris mitmeid asju endale, mina aga ei leidnud midagi. leidsime, et antwerpen oli ikka parim koht selleks, kuigi louise shopping scene oli suhteliselt meelepärasem ja kohati isegi üllatas meid.
reedel oli marial corporate dinner ja mina olin samal ajal meie siinsete ameeriklastega dinneril ühes prantuse-tai restoranis. pärast seda oli plaan minna ühe sõbra-sõbra (meie ei tundnud) juubel-sünnipäevale, mis peeti brüsseli ühes ekslusiivsemas klubis. koht oli selline mõisa moodi maja, mis oli siis klubiks ümber tehtud. noh, ööklubi omab vist samamoodi siin sellist tähendust, et inimesed joovad ja suhtlevad, kuskil nurgas mängib dj mussi ja siis mõned üksikud liigutavad oma puusi. igal juhul rahvast oli palju, sissepääs maksis sama palju kui eestis, vaata et isegi odavam kui tallinnas. kuid minu jaoks jääb täiesti arusaamatuks selline süsteem, kus klubis pead maksma riidehoiu ja vetsu kasutamise eest eraldi lisaks. ei teagi, kas see on kohalik fenomen või selle klubi reegel, sest novembris käisime samuti ühel peol kus riidehoid oli tasuta, aga pissikülastus soovitatavalt rahaline. siin on muidu selline süsteem igal pool, et vetsud ei ole otseselt tasulised, kuid nende juures istub laua taga mingi tädike (vahel ka onu), kellele siis jäetakse raha kui tippi, kuna nemad koristavad seda. aga see on nagu vabatahtlik. noh, eks mõned neist annavad sulle ka märku, et sa pead selle eest maksma. aga siiski, arusaamatu on see, et sellist asja ei panda klubi sissepääsu hinna sisse, nagu me kõik käiks klubides taskud münte täis.
neljapäeval lähme londonisse nädalavahetuseks maria sõpradele külla. natukene kehvasti on ehk ilmaga läinud ja loodetavasti rongid ja kohalik transport saab selleks ajaks jalad uuesti alla ning kaos seal möödub. päris kevadist ilma me ei lootnudki veel, aga kui seal kõik liiklus ja töö seisab, siis ei saa me maksimumi võtta. siin on samuti alates eilsest veidi jahedam ja eile oli hommikuks lausa lumi maha sadanud. eelnevate kevadiste ilmadega olime täitsa ära harjunud ja selline tõsine kevade tunne oli kohati keset päeva pargis jalutades peal.
ja siis on minul plaan esmaspäeval kohe eestisse lennata nädalaks ajaks maratoni korraldama. loodetavasti läheb see eesti külm ka selleks ajaks pehmemaks ja ilmad on normaalsemad. nii et reisimist on hetkel palju plaanis.
hea meel on ka selle üle, et sain (suuline kokkulepe on olemas) ühe tööotsa eestist. tegemist siis tõlgete projektijuhtimisega ja mõnus siit kaugelt teha. samas minu tööotsingud brüsselis endiselt jätkuvad kuna soov on saada kohalikku kogemust. loodetavasti näkkab varsti.
No comments:
Post a Comment